Loov Juhtimine

Kõige edukamad organisatsioonid on mõistnud, et loovus on töötajate sünnipärane võime ning muutnud oma kultuuri nii, et seda varjatud aaret vabastada. Inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid töötulemusi. Luuakse meeldiv ja sõbralik töökoht ning kõik töötajad on õnnelikumad ja lojaalsemad. Tuleb võtta korraks aeg maha ja mõelda ettevõttele, kus töötatakse. Loovus on üks muutuse vorme. Sedasi paistavad loovad inimesed teiste seast silma ja paistavad ka nende loovusest tulenevad muutused.

On olemas kahet sorti inimesi, kes mõistavad ka loovust ja loovat juhti erinevalt. On teoreetikud ja praktikud. Teoreetikud ütlevad, et loomevõime on olemas igal inimesel. Igaüks võib olla loov mingil alal, mis on talle tähtis ja huvitav ning pakub pakub talle arengu- ja proovimisrõõmu. Loovus on võime näha toimuvas ja ümbritsevas uusi seoseid ja võimalusi, mõelda ja tegutseda eriliselt ja rahuldustpakkuvalt. Loovus avaldub meie võimes lahendada nii suuri kui väikeseid probleeme, leida vanadele probleemidele uusi lahendusi, olevikus midagi uut teha. Samas aga praktikud ütlevad, et loovuse juhtimine kulgeks meeskonnas sujuvalt, peab alati olema eestvedaja – inimene, kellele on see huvitav ja põnev ning kes loeb seda tõeliseks väljakutseks. Olulisim on juhi tahe lasta muutustel ellu ärgata ning võimaldada meeskonnal oma loovust proovile panna. Loovalt juhtida on võimalik siis, kui omad piisavalt informatsiooni ja tagasisidet. Loov juht annab võimaluse õppida ja areneda, aga ka võimaluse eksida ja end parandada.

Kogenud juhtide kogemused ja uuringud on tõestanud, et loovus avaldub organisatsioonis, kui juhtkond on ise pühendunud, loob eeskuju ja käitub loovust toetades. Suurbritannia TOP 1000 ettevõtete uuring näitas, et kõige edukamaid eristas teistest kolm näitajat: ideede juhtimise protsess, loova keskkonna soodustamine, avatud juhtimisstiil, mis tasakaalustas juhi ja alluva suhteid. Väljakujunenud hoiakute ja käitumismudelite muutmine organisatsioonis ei toimu üleöö. Seepärast on oluline, et juhtkond viibib uute käitumismudelite kujundamise eesliinil, julgustades teisi loovalt mõtlema. See võib tähendada mõnede reeglite või tavade murdmist, mis on takistuseks loovuse avaldumisel.

Enamik meeskonna toimimise teooriat tundvaid inimesi teab, kui olulisel kohal on rollid, mis kujunevad isiksuse omaduste ja töö tegemise individuaalse stiili alusel. Vähem teatakse, et ka loovus avaldub inimestes erineval viisil. Briti psühholoog dr Micha¬el Kirton, kes uuris juhtide probleemilahenduse protsessi, on kirjeldanud loovuse kahte erinevat stiili, kohanduvat ja innovaatilist. Kohanduva loovusstiiliga inimene eelistab toimida teadaolevate struktuuride ja süsteemide raames, nad kasutavad loovust olemasolevate mudelite ja protseduuride muutmiseks. Need on inimesed, kes teevad asju nö paremaks. Innovaatilise loovusstiiliga inimesed eelistavad toimida vähemate reeglite ja struktuuridega. Nad kasutavad oma loovust väljaspool olemasolevaid mudeleid ja protseduure. Nemad teevad asju teistmoodi. Kirton leidis, et juhid toetavad kohanduvast loovusest sündinud ideid kergemini, sest need püsivad tavaliselt olemasolevate mudelite raames. Innovaatilisest loovusest sündinud ideed saavad harvemini juhtkonna toetuse, kuna nende rakendamine nõuaks organisatsioonikultuuri muutmist. Organisatsioonid vajavad mõlemat loovuse stiili. Meeskondi luues ja inimesi valides on soovitav arvestada juba eelnevalt ka erinevate loovusstiilidega.

Loovuse avaldumiseks on vajalik töökohas luua seda toetav keskkond ning kasutada loovmõtlemise tehnikaid ja vahendeid. Loova mõtlemise soodustamiseks on mitmeid võimalusi: võta aega, ära kiirusta, luba meeskonnal võtta kogu vastutus oma loovprotsessi eest; keskendu kogu meeskonnaga eesmärkidele – see on alus loovuse tekkeks; keskendu tulevikule, praegused probleemid on kõigile hästi teada; loo selged seosed loova mõtlemise ja äritulemuste vahele. Loovmõtlemise protsessi vältimatud komponendid on teema eesmärgistatud kirjeldamine, uue idee loomine ja loodu kriitiline hindamine. Kui varem arvati, et loovmõtlemine on alateadvuslik ega allu mõtleja kontrollile, siis tänapäevased mudelid eeldavad, et uusi ideid on võimalik eesmärgipäraselt luua ning loomisprotsess on mõtleja kontrolli all. Organisatsioonid, kes on läbinud loovuse äratamise programmi, on märganud mitmeid positiivseid muutusi: töötajad on pühendunumad ja teadlikumad organisatsiooni eesmärkidest, paranenud on moraal ja kaadri püsivus, suurenenud on kokkuhoid ja vähenenud raiskamine ning töökeskkond on turvalisem.

Uuringutest on selgunud, et tihti on loova juhtimise õhkkond natuke mänguline. Eric Berne’i arvates on loovus ja emotsionaalsus pärit lapse tasandilt. Kaasaegne ärimaailm on üles ehitatud vanema tasandi käskudele ja karistustele ning täiskasvanu tasandi ratsionaalsele mõtlemisele. Loova õhkkonna soodustamiseks saavad juhid inspireerida inimesi kasutama oma mängulist lapse tasandit. Huumor ja naljad, üllatused, uuel kombel tegemised, rõõmus meel, ootamatud lahendused, luba eksida ning vigu teha aitavad kaasa loova õhkkonna tekkimisele. Juhtimiskonsultant Duane Smelser, keda toetavad mitmed teaduslikud uuringud, väidab, et inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid tulemusi. Väidetakse, et naer on lühim distants kahe inimese vahel – juhid, kes seda teavad, kasutavad naeru kui meeskonna loojat.

Naeru ja mängulisuse kohta loova juhi meeskonnas saab tuua kohe paar näidet. Leslie Yerkes, ühe Clevelandis asuva konsultatsioonifirma asutaja, toob näite, kus aiatarbeid müüval firmal oli kiiresti vaja pakkida 20 kasti linnubasseine. Traditsiooniline lähenemine oleks olnud anda ühele inimesel käsk see töö ära teha, see aga oleks selles töötajas tõenäoliselt tekitanud suhtumise: „Ülemus ei salli mind – ta annab alati sellised igavad ülesanded mulle.” Loov lahendus oli aga kaasata kaheksa inimest, jagada need neljaks meeskonnaks ja korraldada väike võistlus. Tulemus oli see, et kaup sai pakitud 17 minutiga ja kõigil oli hea tuju.

Autodesk – Californias asuv tarkvarafirma – lubab töötajatel lemmiklooma tööle kaasa võtta. Firma usub, et kui lemmikloom on kaasas, teeb töötaja hea meelega ületunde. Loomulikult on loomade hoidmiseks loodud vastavad tingimused.

Need on mõned firmad, kes on mõistnud, et naer ja nali töökohal aitavad saavutada paremaid tulemusi. Ma ei taha öelda, et kõik firmad peaksid hakkama soosima töötajate lemmikloomade tööle kaasa toomist (tegelikult on see päris äärmuslik näide), kuid eesmärgiks tuleks seada loova ja pingevaba keskkonna loomine, mis muudaks firma andekatele inimestele atraktiivseks.
Siinkohal tekib küsimus: „Kui kiiresti annab loov juhtimine tulemusi?”. Inimesed on sageli kõige loovamad siis, kui nad koos tööd teevad – meeskonnal tuleb võimaldada suhelda. Eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, mida koos looma hakatakse. Mida kiiremini ja loovamalt meeskond koos tööle hakkab, seda kiiremini on ka tulemusi näha.

Head juhid ka teavad, et loova õhkkonna loomiseks ja selle avaldamiseks vajavad töötajad tuge. Kõige olulisem on töötajate pakutud ideede rakendamine, kui seda ei tehta, pole mõtet õpetada ideede loomise võtteid või loovat käitumist. Töötajad vajavad loovuse vabastamiseks sõltumatust ja iseseisvust, millega kaasneb kõrgem motivatsioon. Järelikult tuleb juhtidel oma töötajaid natuke usaldada ja lasta neil käituda enda mõtete järgi. Toetav õhkkond organisatsioonis loob kindlustunde, töötajatel on oluline saada tagasisidet oma töö tulemuste kohta. Loovat mõtlemist ja käitumist julgustab juhtide eeskuju. Töögrupid ja meeskonnad vajavad aega õppimiseks ja ühiste arusaamade kujundamiseks. Juhi ülesanne on hoida organisatsioonis tasakaalu, nii et loovad ideed oleksid kätte¬saadavad ja arendatavad organisatsiooni kõigis lülides. Organisatsiooni loov tegevus sõltub nii vaimsetest kui ka majanduslikest investeeringutest ning avatusest uuendustele. Suhteliselt palju sõltub siiski looval juhtimisel juhi enda loovusest ja sellest, kui hästi ta suudab panna oma töötajad nende loovust avaldama.

Confucius on öelnud – vali töö, mida sa armastad, ja sa ei pea enam päevagi töötama. Kohandades ütlust firma jaoks, võiks see kõlada nii: loo meeldiv ja sõbralik töökoht ning töötajad on õnnelikumad ja lojaalsemad! Sellise meeleolu korral tahavad inimesed hommikul tööle minna, nad naudivad oma tööd, on produktiivsemad ning mis peamine – ettevõte on atraktiivne töötajatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik sõltub tegelikult teie endi loovusest. Kui see, mida te tavaliselt alati teinud olete ei toimi, siis proovige midagi muud, tuleb olla lihtsalt loov.